Eskertý! Habarlama qaldyrý úshin saıtqa kirý kerek.
Sarapshy mamandar
Bekitýge usynylǵan termınder
| # | Oryssha nusqasy | Qazaqsha nusqasy | Reıtıń | |
|---|---|---|---|---|
| 1. | залежь | kenish; jatyn jer (s/hoz) (termınologıalyq sózdiktiń 5-tomy) ken, shoǵyr (sozdik.kz) kenjatyn (Jer qoınaýy jáne jer qoınaýyn paıdalaný kodeksi) | залежьkenish; jatyn jer (s/hoz) (termınologıalyq sózdiktiń 5-tomy) ken, shoǵyr (sozdik.kz) kenjatyn (Jer qoınaýy jáne jer qoınaýyn paıdalaný kodeksi)ДефинициясыZálej, zálejı — selskohozáıstvennye ýgodá, ranee ıspolzovavshıesá kak pashná, no ne ıspolzýemye bolshe goda, nachınaıa s osenı, pod posev selskohozáıstvennyh kúltýr ı pod par. Usynys: kenjatyn | +10 |
| 2. | оконтуривание | keskindeý (sozdik.kz) kontýrlaý jıekteý (Termincom.kz ) | оконтуриваниеkeskindeý (sozdik.kz) kontýrlaý jıekteý (Termincom.kz )Дефинициясыnanosıt kontýr; ızobrajat na plane granısy rasprostranenıaá ıskomogo poleznogo ıskopaemogo; ocherchıvat opredelát (razmery, ochertanıaá). Usynys: kontýrlaý | +8 |
| 3. | нефтяная оторочка | julyndy shoǵyry shoǵyry munaı julyndysy (sozdik.kz) munaı julyndysy (Termincom.kz ) | нефтяная оторочкаjulyndy shoǵyry shoǵyry munaı julyndysy (sozdik.kz) munaı julyndysy (Termincom.kz )ДефинициясыNeftánoı otorochkoı nazyvaıýt neftánýıý chastdvýhfaznoı zalejı, gaz v kotoroı zanımaet namnogo bolshıı obem, chem neft. Usynys: munaı julyndysy. Usynys: munaı julyndysy | +4 |
| 4. | свабирование | pispekteý (sozdik.kz) | свабированиеpispekteý (sozdik.kz)Дефинициясыsvabırovanıe - (angl. swabbing, ot swab — shvabra, bannık) sposob dobychı neftı s pomoshú porshná, podveshennogo na trose ılı grýzovoı shtange ı oborýdovannogo obratnym klapanom ı ýplotnıtelnymı manjetamı. Usynys: suńǵylaý | +6 |
| 5. | гидропескоструйная перфорация | gıdropeskostrýınaıa ochıstka (nef) -sýqumaryndy tazalaý; gıdropeskostrýınaıa ochıstnaıa kamera (mash) - sýly qummen tazartý bólmeshesi (sozdik.kz) | гидропескоструйная перфорацияgıdropeskostrýınaıa ochıstka (nef) -sýqumaryndy tazalaý; gıdropeskostrýınaıa ochıstnaıa kamera (mash) - sýly qummen tazartý bólmeshesi (sozdik.kz)ДефинициясыV neftánoı promyshlennostı osoboe mesto otvedeno tehnologıcheskım prosesam. Tak, gıdropeskostrýınaıa perforasıa skvajın prımenáetsá, kak odın ız osnovnyh sposobov probıvanıaá otverstıı v kolonne býrovoı. Delaetsá eto naprotıv neftenosnoı oblastı s selú ýsılıt ılı je stımýlırovat potok ýglevodorodnogo syrá. Usynys: gıdroqumdy perforasıalaý. Usynys: gıdroqumdy perforasıalaý | +3 |
| 6. | нагнетательная скважина | aıdaý uńǵymasy (sozdik.kz) nagnetenıe – qysymmen aıdaý (termınologıalyq sózdiktiń 5-tomy) | нагнетательная скважинаaıdaý uńǵymasy (sozdik.kz) nagnetenıe – qysymmen aıdaý (termınologıalyq sózdiktiń 5-tomy)ДефинициясыNagnetatelnaıa skvajına prednaznachaetsá dlá zakachkı v prodýktıvnye plasy vody, gaza, teplonosıteleı, a takje vozdýshnoı ılı parokıslorodno-vozdýshnoı smesı ı dr. Usynys: qysymmen aıdaý uńǵymasy. Usynys: qysymmen aıdaý uńǵymasy | +4 |
| 7. | корродирующие компоненты | korrodırovanıe – jemirilý korozıa – jemirilý (termınologıalyq sózdiktiń 5-tomy) korozıa - zeń; korozıa; tottaný; totyǵý; totyq (sozdik.kz) korrozıonnye veshestva – korozıalyq zattar (Termincom.kz ) | корродирующие компонентыkorrodırovanıe – jemirilý korozıa – jemirilý (termınologıalyq sózdiktiń 5-tomy) korozıa - zeń; korozıa; tottaný; totyǵý; totyq (sozdik.kz) korrozıonnye veshestva – korozıalyq zattar (Termincom.kz )Дефинициясыto je, chto korrozırovat; podvergat (podvergnýt) korrozıı. Usynys: korozıa komponentteri. Usynys: korozıa komponentteri | -1 |
| 8. | обсадная колонна | shegendeý baǵany (termınologıalyq sózdiktiń 18-tomy) shegendeý baǵany (sozdik.kz) shegendeý baǵany (Termincom.kz ) | обсадная колоннаshegendeý baǵany (termınologıalyq sózdiktiń 18-tomy) shegendeý baǵany (sozdik.kz) shegendeý baǵany (Termincom.kz )ДефинициясыTehnologıcheskoe naznachenıe obsadnyh trýb – ýstanovka v svejeprobýrennoı skvajıne s selú eó ýkreplenıaá, predotvrashenıaá osypanıaá zemlı, spolzanıaá grýnta ı v ıtoge prekrashenıaá fýnksıonırovanıaá dobyvaıýshego ýchastka. V takom prımenenıı trýba eshó nazyvaetsá obsadnoı kolonnoı. Usynys: shegendeý baǵany | +5 |
| 9. | обводнение | sý basý (sozdik.kz) sýlandyrý (termınologıalyq sózdiktiń 17-tomy) sýaıdaý; sýlandyrý; sýtoǵytý (Termincom.kz ) obvodnenıe neftánogo plasa – munaıly qoınaýqatqa sý aıdaý (Termincom.kz ) | обводнениеsý basý (sozdik.kz) sýlandyrý (termınologıalyq sózdiktiń 17-tomy) sýaıdaý; sýlandyrý; sýtoǵytý (Termincom.kz ) obvodnenıe neftánogo plasa – munaıly qoınaýqatqa sý aıdaý (Termincom.kz )ДефинициясыObvodnénıe — kompleks meroprıaátıı, glavnym obrazom gıdrotehnıcheskıh, provodımyh v bezvodnyh ı malovodnyh raıonah dlá obespechenıaá ıh vodoı pýtóm osvoenıaá mestnyh resýrsov ı/ılı perebroskı eó s drýgıh terrıtorıı prı pomoshı...Usynys: sýlandyrý | +5 |
| 10. | душирующее устройство | душирующее устройствоДефинициясыNebolshoı rýchnoı dýsh, s pomoshú kotorogo smyvaıýt krýpnye ostatkı pıshı s posýdy pered zagrýzkoı v posýdomoechnýıý mashıný. Kak pravılo, ýstanavlıvaetsá vmeste so spesıalnym stolom ı vannoı. Usynys: aýa tazartqysh qondyrǵy | +2 | |
| 11. | отбойная тумба | otboınaıa plıta – toıtarýshy taqta (termınologıalyq sózdiktiń 18-tomy) otboınaıa plıta – toıtarýshy taqta (Termincom.kz ) | отбойная тумбаotboınaıa plıta – toıtarýshy taqta (termınologıalyq sózdiktiń 18-tomy) otboınaıa plıta – toıtarýshy taqta (Termincom.kz )ДефинициясыProchnye stalnye týmby dlá ýstanovkı v pomeshenıaáh, prednaznachennye dlá zashıty oborýdovanıaá ı dlá predýprejdenıaá naezda. Týmby mojno zakreplát prı pomoshı dúbeleı na betonnom polý. Usynys: urǵysh týmbalar | +2 |
| 12. | грозовое перенапряжение | грозовое перенапряжениеДефинициясыGrozovye perenaprájenıaá poıavláútsá v RÝ elektrostansıı prı prámom porajenıı ıh molnıeı, prı nabeganıı grozovyh voln s LEP, a takje v rezýltate obratnyh perekrytıı ızolásıı s opory, okazavsheısá pod vysokım potensıalom prı grozovom ýdare v ee vershıný ılı tros. Grozovye perenaprájenıaá voznıkaıýt prı razrádah molnıı. Usynys: naızaǵaıdan bolatyn asqyn kerneý | +2 | |
| 13. | громоотвод | jaıtartqysh, jaı tartqysh (Termincom.kz) naızaǵaı tartqysh (sozdik.kz) | громоотводjaıtartqysh, jaı tartqysh (Termincom.kz) naızaǵaı tartqysh (sozdik.kz)Дефинициясыgromootvod – eto jeleznyı shest, kotoryı pomeshaıýt kak mojno vyshe nad soorýjenıem ı soedınáút provodom s zemleı. I ves gıgantskıı elektrıcheskıı razrád molnıı, ne prıchınıv nıkomý vreda, ýhodıt v zemlú. Usynys: naızaǵaıtartqysh | +5 |
| 14. | преобразователь | óńdegish; túrlendirgish (sozdik.kz) preobrazovatel toka → elektr toǵyn óńdegish | преобразовательóńdegish; túrlendirgish (sozdik.kz) preobrazovatel toka → elektr toǵyn óńdegishДефинициясыPreobrazovatel elektrıcheskoı energıı - elektrotehnıcheskoe ýstroıstvo. Usynys: túrlendirgish | +6 |
| 15. | электропроводка | elektr symdar júıesi (sozdik.kz), Elektrtartylym, elektrlik sym (Termincom.kz) | электропроводкаelektr symdar júıesi (sozdik.kz), Elektrtartylym, elektrlik sym (Termincom.kz)ДефинициясыElektroprovodka – eto sovokýpnostprovodok ı kabeleı, a takje otnosáshıhsá k nım kreplenıı, kotorye podderjıvaıýtsá razlıchnymı zashıtnymı konstrýksıaámı ı detalámı. Usynys: elektr symy | +6 |
Ескерту! Хабарлама қалдыру үшін сайтқа кіру керек.
Bekitýge usynylǵan termınder
| # | Oryssha nusqasy | Qazaqsha nusqasy | Reıtıń | |
|---|---|---|---|---|
| 1. | дросселирование | drosseldeý | дросселированиеdrosseldeýДефинициясы1. Drosseldeý – ótý arnasy – drosseldiń tarylýy arqyly nemese keýek arajabyn arqyly ótý kezinde gaz nemese bý qysymynyń tómendeýi.2. Ázerbaıjan: döymá 3. Qyrǵyz: dem kystygýý 4. Ózbek: qisqartirish 5. Túrik: boğucu 6. Aǵylshyn: throttling 7. Ispan: estrangulamiento 8. Nemis: Drosselung 9. Fransýz: étranglement 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: drosselırovanıe – drosseldeý 12. drosselırovanıe – drosseldeý | +5 |
| 2. | дросселирование газа | gazdyń drosseldenýi | дросселирование газаgazdyń drosseldenýiДефинициясы1. Gazdyń drosseldenýi – drossel arqyly ótýi kezinde gaz aǵyny qysymynyń tómendeýi.2. Ázerbaıjan: qaz tánzimlámá 3. Qyrǵyz: gaz drosseldenýı 4. Ózbek: gazni qisqartirish 5. Túrik: gaz azaltma 6. Aǵylshyn: gas throttling 7. Ispan: estrangulamiento de gas 8. Nemis: Gasdrosselung 9. Fransýz: étranglement du gaz 10. Bekitilgen nusqasy: gaz – gaz 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: drosselırovanıe – drosseldeý; gaz – gaz 12. drosselırovanıe gaza – gazdyń drosseldenýi | +4 |
| 3. | потенциальная яма | potensıaldyq shuńqyr | потенциальная ямаpotensıaldyq shuńqyrДефинициясы1. Potensıaldyq shuńqyr – Potensıaldyq shuńqyr – bólshekter ózara áserleskende bólshekterdiń potensıaldyq energıaásynyń onyń syrtyndaǵydan az bolatyn fızıkalyq tabıǵaty anyqtalatyn keńistiktiń shekteýli bóligi. Potensıaldyq shuńqyrdyń formasy men onyń mólsherleri bólshekterdiń ózara árekettesýiniń fızıkalyq tabıǵatymen anyqtalady. «Potensıaldyq shuńqyr» túsinigi atomdyq jáne molekýlalyq fızıkada, qatty deneler men atomdyq ıadro fızıkasynda keń qoldanylady. 2. Ázerbaıjan: potensial yaxşı 3. Qyrǵyz: múmkún bolgon ań 4. Ózbek: mumkin bo'lgan quduq 5. Túrik: potansiyel iyi 6. Aǵylshyn: potential well 7. Ispan: pozo potencial 8. Nemis: Potenzial gut 9. Fransýz: bien potentiel 10. Bekitilgen nusqasy: ekonomıcheskıı potensıal – ekonomıkalyq áleýet (2016 jylǵy 8 jeltoqsan); teorıa potensıalov – potensıaálar teorıasy (1971-1981); potensıal – áleýet (1995); potensıalnyı – yqtımal, qarymdy, áleýmetti (1999 jylǵy 6 qazan); bıotermıcheskaıa ıama – bıotermıalyq shuńqyr (1971-1981) 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: potensıalnyı – áleýetti; potensıaldy 12. potensıalnaıa ıama – potensıaldyq shuńqyr | +5 |
| 4. | центр давления | qysym ortalyǵy | центр давленияqysym ortalyǵyДефинициясы1. Qysym ortalyǵy – deneniń qorshaǵan ortanyń denege tepe-teń áreket etetin qysym kúshiniń áreket etý syzyǵy men denege keltirilgen jazyqtyqty qıylysatyn núktesi.2. Ázerbaıjan: tázyiq márkázi 3. Qyrǵyz: basymdyn sentrı 4. Ózbek: bosim markazi5. Túrik: basınç merkezi 6. Aǵylshyn: pressure center 7. Ispan: centro de presión 8. Nemis: Druckzentrum 9. Fransýz: centre de pression 10. Bekitilgen nusqasy: ýgol sentralnyı – sentrlik burysh, ortalyq burysh (2015 jylǵy 11 jeltoqsan); davlenıe – qysym 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: davlenıe – qysym; sentr – ortalyq 12. sentr davlenıaá – qysym ortalyǵy | +6 |
| 5. | центр масс | massalar ortalyǵy | центр массmassalar ortalyǵyДефинициясы1. Massalar ortalyǵy – deneniń qozǵalysyn nemese bólshekter júıesin tutas nárse retinde sıpattaıtyn geometrıalyq núkte. Aýyrlyq sentri uǵymymen birdeı emes (kóbinese sáıkes kelip jatqanymen). 2. Ázerbaıjan: kütlávi márkáz 3. Qyrǵyz: massa sentrı 4. Ózbek: massa markazi 5. Túrik: kütle merkezi 6. Aǵylshyn: center of mass 7. Ispan: centro de masa 8. Nemis: Schwerpunkt 9. Fransýz: centre de masse 10. Bekitilgen nusqasy: ýgol sentralnyı – sentrlik burysh, ortalyq burysh (2015 jylǵy 11 jeltoqsan); massa – salmaq; massa 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: sentr – ortalyq; massa – salmaq; massa 12. sentr mass – massalar ortalyǵy | +4 |
| 6. | центральная сила | ortalyq kúsh | центральная силаortalyq kúshДефинициясы1. Ortalyq kúsh – áreket etý syzyǵy deneniń kez kelgen qalpynda «kúsh ortalyǵy» dep atalatyn núkte arqyly ótetin kúsh. 2. Ázerbaıjan: márkázi qüvvá 3. Qyrǵyz: sentırlık kých 4. Ózbek: markaziy kuch 5. Túrik: central force 6. Aǵylshyn: central force 7. Ispan: fuerza central 8. Nemis: zentrale Kraft 9. Fransýz: force centrale 10. Bekitilgen nusqasy: ýgol sentralnyı – sentrlik burysh, ortalyq burysh (2015 jylǵy 11 jeltoqsan); sıla – kúsh 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: sıla – kúsh; sentr – ortalyq; 12. sentralnaıa sıla – ortalyq kúsh | +3 |
| 7. | истина двойственная | qosarlas aqıqat, qosarlas aqıqat, ekijar aqıqat | истина двойственнаяqosarlas aqıqat, qosarlas aqıqat, ekijar aqıqatДефинициясы1. (nemese qosarlas shyndyq) ortaǵasyr dáýirinde paıda bolǵan jáne ǵylymnyń, aqyldyń dinnen táýelsiz ekenin, derbestigin paıymdaýǵa baǵyttalǵan fılosofıa aqıqaty men dinı aqıqattyń ózara baılanysty emestigi týraly ilimdi bildiretin termın. Ol arab fılosofıasynda aıqyn berilgen.2. Ázerbaıjan:háqiqát dualistdir 3. Qyrǵyz:chynygy kosh 4. Ózbek:haqiqat dualistik 5. Túrik:gerçek, dualisttir 6. Aǵylshyn:the truth is dualistic 7. Ispan:la verdad es dualista 8. Nemis:Die Wahrheit ist dualistisch 9. Fransýz:la vérité est dualiste 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: qosarlas aqıqat | +3 |
| 8. | двухполюсник | ekipolústik | двухполюсникekipolústikДефинициясы1. Ekipolústik – basqa tizbektermen jalǵaýǵa arnalǵan eki núktesi bolatyn elektr tizbegi. 2. Ázerbaıjan: iki terminal şábákási 3. Qyrǵyz: ekı polústýk 4. Ózbek: ikki terminalli tarmoq 5. Túrik: iki terminalli ağ 6. Aǵylshyn: two-terminal network 7. Ispan: red de dos terminales 8. Nemis: Zwei-Terminal-Netzwerk 9. Fransýz: réseau à deux terminaux 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: dvýhpolúsnık – eki polústi 12. dvýhpolúsnık – ekipolústik | 0 |
"Ekipolústik" ornyna "qospolústi" ataýyn usynamyn.
Eger bizdi qorshaǵan álem qos nemese qosarlanǵan dúnıeden (aspan men jer, ómir men ólim, erkek pen áıel t.b.) turatyndyǵyn eskersek, onda "qospolısti" degen termın kóńilge qonymdyraq shyǵar.
Ескерту! Хабарлама қалдыру үшін сайтқа кіру керек.
Bekitýge usynylǵan termınder
| # | Oryssha nusqasy | Qazaqsha nusqasy | Reıtıń | |
|---|---|---|---|---|
| 1. | депозитарная расписка | depozıtarlyq qolhat | депозитарная распискаdepozıtarlyq qolhatДефинициясыBaǵaly qaǵazdardyń banktiń depozıtarııinde saqtaýǵa ornalastyrylǵanyn rastaıtyn qujat. 2. Ázerbaıjan: depozit alınması 3. Qyrǵyz: depozıtardyk alýý 4. Ózbek: depozitariy olish 5. Túrik: depo makbuzu 6. Aǵylshyn: depositary receipt 7. Ispan: recibo de depósito 8. Nemis: Hinterlegungsschein 9. Fransýz: récépissé de dépôt 10. Bekitilgen nusqasy: depozıtarnyı sertıfıkat – depozıttik sertıfıkat, salym sertıfıkaty (2006 jylǵy 27 qazan); hranenıe depozıtarnoe dokýmentov – qujattardy depozıtarlyq saqtaý (2016 jylǵy 8 jeltoqsan); raspıska – qolhat, tilhat (is júrg.) (1971-1981); 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: depozıtarnaıa raspıska – depozıtarıılik qolhat 12. depozıtarnaıa raspıska – depozıtarıılik qolhat | +3 |
| 2. | обращение капитала | kapıtal aınalysy | обращение капиталаkapıtal aınalysyДефинициясыKapıtaldyń aqshalaı nysannan taýarǵa jáne taýar nysanynan aqshaǵa aınalatyn qozǵalysta bolý prosesi 2. Ázerbaıjan: kapital dövriyyási 3. Qyrǵyz: kapıtaldyn dattanýý 4. Ózbek: kapital aylanishi 5. Túrik: sermaye dolaşımı 6. Aǵylshyn: capital circulation 7. Ispan: circulación de capital 8. Nemis: Kapitalumlauf 9. Fransýz: circulation du capital 10. Bekitilgen nusqasy: obrashenıe – ótinish; júginý, aınalys; kapıtal – kapıtal 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: kapıtal – kapıtal; obrashenıe – aınalym, aınalymǵa shyǵarý; aınalys 12. obrashenıe kapıtala – kapıtal aınalysy | +3 |
| 3. | таргетирование | targetteý | таргетированиеtargetteýДефинициясыOrtalyq banktiń aqsha júıesiniń nysanaly baǵdarlaryn belgileý, aqsha massasynyń ósimin retteý úshin ustanatyn saıasaty 2. Ázerbaıjan: hedefleme 3. Qyrǵyz: bagyttalgan 4. Ózbek: nishonlash 5. Túrik: hedeflemesi 6. Aǵylshyn: targeting 7. Ispan: apuntando 8. Nemis: Targeting 9. Fransýz: ciblage 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: targetırovanıe – targetteý 12. targetırovanıe – targetteý | +2 |
| 4. | миноритарный акционер (инвестор) | mınorıtarlyq aksıoner (ınvestor) | миноритарный акционер (инвестор)mınorıtarlyq aksıoner (ınvestor)ДефинициясыAksıonerlik qoǵamnyń daýys beretin aksıalarynyń 10 (on) paıyzynan azy tıesili aksıoner.2. Ázerbaıjan: azlıq sáhmdarı (investor) 3. Qyrǵyz: azchylyktardyn aksıonerı (ınvestory) 4. Ózbek: ozchilik aktsiyadorlari (investor) 5. Túrik: azınlık hissedarı (yatırımcı) 6. Aǵylshyn: minority shareholder (investor) 7. Ispan: accionista minoritario (inversor) 8. Nemis: Minderheitsaktionär (Investor) 9. Fransýz: actionnaire minoritaire (investisseur) 10. Bekitilgen nusqasy: aksıoner – aksıoner; ınvestor – ınvestor 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: mınorıtarnyı ınvestor – mınorıtarlyq ınvestor 12. mınorıtarnyı aksıoner (ınvestor) – mınorıtarlyq aksıoner (ınvestor) | +2 |
| 5. | корреляция | korrelásıaá, ózara baılanys | корреляцияkorrelásıaá, ózara baılanysДефинициясыEki nemese birneshe shamanyń ózara baılanysy, onyń bireýiniń nemese birnesheýiniń ózgerýi basqasynyń nemese basqalarynyń ózgerýine ákep soǵady. 2. Ázerbaıjan: korrelyasiya 3. Qyrǵyz: óz ara baılanysh 4. Ózbek: korrelyatsiya 5. Túrik: bağıntı 6. Aǵylshyn: correlation 7. Ispan: correlación 8. Nemis: Korrelation 9. Fransýz: corrélation 10. Bekitilgen nusqasy: korrelásıaá – korrelásıaá (2015 jylǵy 6 qazan) 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: korrelásıaá – korrelásıaá; baılanystyrý; 12. korrelásıaá – korrelásıaá (zat esim); korrelásıaá – korrelásıaálaý (etistik) | +2 |
| 6. | депонент | deponent | депонентdeponentДефинициясыQundylyqtaryn mekemeniń depozıtine salǵan jeke nemese zańdy tulǵa.2. Ázerbaıjan: ámanátçi 3. Qyrǵyz: amanachchy 4. Ózbek: depozitor 5. Túrik: emanet eden kimse 6. Aǵylshyn: depositor 7. Ispan: depositante 8. Nemis: Einleger 9. Fransýz: déposant 10. Bekitilgen nusqasy: deponent – deponent, depozıt salýshy, salymshy (2006 jylǵy 27 qazan) 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: deponent – deponent 12. deponent – deponent | +2 |
| 7. | кредитное сжатие | kredıt berýdi azaıtý | кредитное сжатиеkredıt berýdi azaıtýДефинициясыAqsha-kredıt mekemesiniń beriletin kredıttiń tolyq somasyn azaıtý úshin isteıtin áreketi.2. Ázerbaıjan: kredit siqnalı 3. Qyrǵyz: kredıttık sygýý 4. Ózbek: kredit siqish 5. Túrik: kredi sıkmak 6. Aǵylshyn: credit squeeze 7. Ispan: apretón de crédito 8. Nemis: Kreditklemme 9. Fransýz: resserrement du crédit 10. Bekitilgen nusqasy: kredıt – nesıe; kredıt; sjatıe ınformasıı – aqparatty syǵymdaý (2015 jylǵy 6 qazan); sjatıe dannyh – derekterdi syǵymdaý (2016 jylǵy 28 maýsym); 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: kredıt – kredıt, sjatıe – syǵý; syǵymdaý 12. kredıtnoe sjatıe – kredıtti syǵymdaý | +2 |
| 8. | арбитражирование | arbıtraj jasaý | арбитражированиеarbıtraj jasaýДефинициясыTaýarlardy, jyljymaıtyn múlikti, resýrstardy bir naryqta birshama tómen baǵamen satyp alyp, ekinshi bir naryqta neǵurlym joǵary baǵamen qaıta satý jolymen paıda tabýdy kózdeıtin kásipkerlik qyzmet.2. Ázerbaıjan: arbitraj 3. Qyrǵyz: arbıtrajdoo 4. Ózbek: arbitraj 5. Túrik: arbitraj 6. Aǵylshyn: arbitration 7. Ispan: arbitraje 8. Nemis: Schlichtung 9. Fransýz: arbitrage 10. Bekitilgen nusqasy: Bırjevoı arbıtraj – bırjalyq tórelik (2003 jylǵy 4 naýryz); Valútnyı arbıtraj – valútalyq arbıtraj (2006 jylǵy 27 qazan); arbıtrajnoe reshenıe – tórelik sheshim (2016 jylǵy 7 jeltoqsan) 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: arbıtraj – arbıtraj; tórelik 12. arbıtrajırovanıe – arbıtrajdaý | +2 |
"Depozıtarlyq qolhatty" - "saqtaý qolhaty", "kapıtal aınalysyn" - "kapıtal aınalymy", "deponentti" - "salymshy", "kredıt berýdi azaıtýdy" - "nesıeni syǵymdaý" ("syǵymdaýdyń" aýys. maǵynasy "az-azdap, tam-tumdap" degendi bildiredi), "arbıtraj jasaýdy" - "arbıtrajdaý" túrinde bekitýdi usynamyn.
Ескерту! Хабарлама қалдыру үшін сайтқа кіру керек.
Bekitýge usynylǵan termınder
| # | Oryssha nusqasy | Qazaqsha nusqasy | Reıtıń | |
|---|---|---|---|---|
| 1. | автокатод | avtokatod | автокатодavtokatodДефинициясы1. Avtokatod – avtoelektrli emısıa qubylysy negizinde jumys isteıtin elektrondardyń erkin emıtteri. 2. Ázerbaıjan: avtomobil katotu 3. Qyrǵyz: avtokatod 4. Ózbek: avtomobil katodi 5. Túrik: araba katodu 6. Aǵylshyn: car cathode 7. Ispan: cátodo del coche 8. Nemis: Autokathode 9. Fransýz: cathode de voiture 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: - 12. avtokatod – avtokatod | +4 |
| 2. | автокоагуляция | avtokoagýlásıaá | автокоагуляцияavtokoagýlásıaáДефинициясы1. Avtokoagýlásıaá – syrtqy ásersiz ózdiginen ótetin koagýlásıaá. 2. Ázerbaıjan: otokoagulyasiya 3. Qyrǵyz: avtokoagýlásıaá 4. Ózbek: avtokoagulyatsiya 5. Túrik: avtokoagulyatsiya 6. Aǵylshyn: autocoagulation 7. Ispan: autocoagulación 8. Nemis: Autokoagulation 9. Fransýz: autocoagulation 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: - 12. avtokoagýlásıaá – avtokoagýlásıaá | +4 |
| 3. | автоколебания | avtoterbelister | автоколебанияavtoterbelisterДефинициясы1. Avtoterbelister – turaqty, ıaǵnı údemesiz syrtqy ásersiz energıaá esebinen qamtamasyz etiletin, tizbeksiz keri baılanyssyz dıssıpatıvti dınamıkalyq júıedegi óshpeıtin aýytqýlar. 2. Ázerbaıjan : özünü salmaq 3. Qyrǵyz: avtotermelúúlór 4. Ózbek: o'z-o'zidan titraydi 5. Túrik: salınımları 6. Aǵylshyn: self-oscillations 7. Ispan: auto-oscilaciones 8. Nemis: Eigenschwingungen 9. Fransýz : auto-oscillations 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: avtokolebanıe – avtoterbelis 12. avtokolebanıaá – avtoterbelister | +3 |
| 4. | автоколлиматор | avtokollımator | автоколлиматорavtokollımatorДефинициясы1. Avtokollımator – nysanda ornatylǵan setkanyń jaryqtandyrylýy men aına shaǵylysýyn baqylaýǵa arnalǵan avtokollımasıaályq okýláry qosylǵan kollımator túrindegi ıýstırovkalyq aspap. 2. Ázerbaıjan: autocollimator 3. Qyrǵyz: avtokollımator 4. Ózbek: autocollimator 5. Túrik: autocollimator 6. Aǵylshyn: autocollimator 7. Ispan: autocolimador 8. Nemis: Autokollimator 9. Fransýz: autocollimateur 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: avtokollımator – avtokollımator 12. avtokollımator – avtokollımator | +3 |
| 5. | автоколлимация | avtokollımasıaá | автоколлимацияavtokollımasıaáДефинициясы1. Avtokollımasıaá optıkalyq júıeniń (kollımatordyń) keı bóliginen paralel shoqpen shyǵa otyryp, tegis aınadan shaǵylyp, júıeni keri baǵytta júrip ótetin jaryq sáıýleleriniń qozǵalysy. 2. Ázerbaıjan: autocollimation 3. Qyrǵyz: avtokollımasıaá 4. Ózbek: autocollimation 5. Túrik: autocollimation 6. Aǵylshyn: autocollimation 7. Ispan: autocolimación 8. Nemis: Autokollimation 9. Fransýz: autocollimation 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: - 12. avtokollımasıaá – avtokollımasıaá (zat esim); avtokollımasıaálaý (etistik) | +3 |
| 6. | автокомпенсатор | avtokompensator | автокомпенсаторavtokompensatorДефинициясы1. Avtokompensator – ólsheý aspabynyń quramdas bóligi; ólshenetin shamany almastyrýshy shamamen avtomatty teńdestirýge arnalǵan qurylǵy. 2. Ázerbaıjan: avtomatik kompensator 3. Qyrǵyz: avtokompensator 4. Ózbek: avtomatik kompanator 5. Túrik: otomatik dengeleyici 6. Aǵylshyn: auto compensator 7. Ispan: compensador automático 8. Nemis: Autokompensator 9. Fransýz: compensateur automatique 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: - 12. avtokompensator – avtokompensator | +1 |
| 7. | автоконвекция | avtokonveksıaá | автоконвекцияavtokonveksıaáДефинициясы1. Avtokonveksıaá – bulttaǵy tamshylardyń býlanýy nemese jerge túsetin jaýynnyń esebinen aýanyń sýytylatyn qurǵaq aýaly qabatynyń bolýy; bunda sýytylǵan aýa shógile otyryp jyly da ylǵaldy aýany ysyrady, bul konvektıvti aǵynnyń kúsheıýine, qurǵaq aýadaǵy odan beter tamshynyń túzilýine jáne t.b. ákelip soǵady, ıaǵnı konveksıaá ózin-ózi kúsheıte túsedi. 2. Ázerbaıjan: autoconvection 3. Qyrǵyz: avtokonveksıaá 4. Ózbek: autokonvektsiya 5. Túrik: autoconvection 6. Aǵylshyn: autoconvection 7. Ispan: autoconvección 8. Nemis: Autokonvektion 9. Fransýz: autoconvection 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: - 12. avtokonveksıaá – avtokonveksıaá | +2 |
| 8. | автокорреляция | avtotúzetý | автокорреляцияavtotúzetýДефинициясы1. Avtotúzetý – aýytqýmen qosa alynǵan bir qatarly retti shamalardyń ózara statısıkalyq ara-qatynasy, mysalǵa erikti úderis úshin – ýaqyt aýytqýymen.2. Ázerbaıjan: autocorrelation 3. Qyrǵyz: avtokorrelásıaá 4. Ózbek: otokorelasyon 5. Túrik: otokorelasyon 6. Aǵylshyn: autocorrelation 7. Ispan: autocorrelación 8. Nemis: Autokorrelation 9. Fransýz: autocorrélation 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: avtokorrelásıaá – avtokorrelásıaá 12. avtokorrelásıaá – avtotúzetý | +3 |
| 9. | автопневматолиз | avtopnevmatolız | автопневматолизavtopnevmatolızДефинициясы1. Avtopnevmatolız – magmanyń quramynda bar mıneralızatorlardyń áserinen aldyn-ala bólingen mıneraldardyń esebinen jańa mıneraldardyń krıstaldanýdyń sońǵy deńgeıine pnevmatologıaályq túrde ótýiniń úderisi. 2. Ázerbaıjan: avtomatik pnevmoliz 3. Qyrǵyz: avtopnevmatolız 4. Ózbek: avtomatik pnevmoniya 5. Túrik: otomatik pnömoliz 6. Aǵylshyn: auto pneumolysis 7. Ispan: auto neumolisis 8. Nemis: Autopneumolyse 9. Fransýz: pneumolyse automatique 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: - 12. avtopnevmatolız – avtopnevmatolız | +2 |
| 10. | авторадиограмма | avtoradıogramma | авторадиограммаavtoradıogrammaДефинициясы1. Avtoradııgrafıaá – aýtoradıografıaá, radıoavtografıaá, zerttelip jatqan nysandaǵy radıaktıvti zattardyń taralýyn radoaktıvti sáýle shyǵarýlarǵa sezimtal fotoemýlsıaány nysanǵa qoıý arqyly zertteýiń ádisi. 2. Ázerbaıjan: autoradiogram 3. Qyrǵyz: avtoradıogramma 4. Ózbek: autoradiogram 5. Túrik : otoradyogram 6. Aǵylshyn: autoradiogram 7. Ispan: autorradiograma 8. Nemis: Autoradiogramm 9. Fransýz: autoradiogramme 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: - 12. avtoradıogramma – avtoradııgramma | +2 |
| 11. | авторадиография | avtoradıografıaá | авторадиографияavtoradıografıaáДефинициясы1. Avtoradııgrafıaá (radııavtografıaá) – zerttelip jatqan nysandaǵy radııaktıvti zattardyń taralýyn zerdeleýge baǵyttalǵan ádis. 2. Ázerbaıjan: autoradioqrafiya 3. Qyrǵyz: avtoradıografıaá 4. Ózbek: autoradiografiya 5. Túrik: otoradyografi 6. Aǵylshyn: autoradiography 7. Ispan: autorradiografía 8. Nemis: Autoradiographie 9. Fransýz: autoradiographie 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: - 12. avtoradıografıaá – avtoradııgrafıaá | +1 |
| 12. | авторегуляция | avtoretteý | авторегуляцияavtoretteýДефинициясы1. Avtoretteý – tikeleı jáne keri fýnksıonaldy qatynastaryna negizdelgen ári syrtqy titirkendirgishterge qatysty dınamıkalyq tepe-teńdikke ákeletin júıeniń quramdas bólikteriniń árekettesý shoǵyry. 2. Ázerbaıjan: autoregulation 3. Qyrǵyz: avto jóngó salýý 4. Ózbek: autoregulyatsiya 5. Túrik: otoregulasyon 6. Aǵylshyn : autoregulation 7. Ispan: autorregulación 8. Nemis: Autoregulation 9. Fransýz: autorégulation 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: avtoregýlásıaá – avtoretteý 12. avtoregýlásıaá – avtoretteý | +1 |
| 13. | авторотация | avtorotasıaá | авторотацияavtorotasıaáДефинициясы1. Avtorotasıaá aınalýǵa qajetti energıaá vıntqa kelip túsken aǵynnan alynǵan kúıdegi, ushý qurylǵysynyń áýe vıntiniń nemese qozǵaltqysh týrbınasynyń aınalý rejımi. 2. Ázerbaıjan: autorotation 3. Qyrǵyz: avtorotasıaá 4. Ózbek: autorotatsiya 5. Túrik: yel değirmeni 6. Aǵylshyn: autorotation 7. Ispan: autorrotación 8. Nemis: Autorotation 9. Fransýz: autorotation 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: avtorotasıaá – avtorotasıaá 12. avtorotasıaá – avtorotasıaá (zat esim); avtorotasıaálaný (etistik) | +2 |
| 14. | автотипия | avtotıpıaá | автотипияavtotıpıaáДефинициясы1. Avtotıpıaá jartylaı tondy tikeleı beıneleýge qaýqarsyz, polıgrafıalyq beıneleý ádisterinde qoldanylatyn, jartylaı tondy keskinderdi optıkalyq rastrlardyń kómegimen shtrıhtik keskinderge túrlendirýdiń tehnologıasy. 2. Ázerbaıjan: autotype 3. Qyrǵyz: avtotıpıaá 4. Ózbek: ototopi 5. Túrik: ototopi 6. Aǵylshyn: autotype 7. Ispan: autotipo 8. Nemis: Autotyp 9. Fransýz: autotype 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: - 12. avtotıpıaá – avtotıpıaá | +2 |
| 15. | автотрансфоматор | avtotransfomator | автотрансфоматорavtotransfomatorДефинициясы1. Avtotransformator – birinshileı jáne ekinshileı oramalar tikeleı qosylyp, osy arqyly tek magnıttik emes, elektrlik baılanysqa ıe transformatorlardyń nusqasy. 2. Ázerbaıjan: avtotransformer 3. Qyrǵyz: avtotransfomator 4. Ózbek: avtotransformator 5. Túrik: avtotransfomator 6. Aǵylshyn: autotransformer 7. Ispan: autotransformador 8. Nemis: Autotransformator 9. Fransýz: autotransformateur 10. Bekitilgen nusqasy: - 11. Zańnamadaǵy qoldanysy: avtotransfomator – avtotransfomator 12. avtotransfomator – avtotransfomator | +3 |
"Avtoterbelister" sózindegi kóptik maǵyna týdyratyn -ter jalǵaýy artyq. Óıtkeni "terbelis" leksemasynyń "terbelip qımylǵa túsý, qozǵalys, shaıqalys" degen maǵynany bildiretinin eskersek, "terbelis" sóziniń ishki semasynda bir emes, birneshe ret júzege asyrylatyn Tolyǵyraq ... is-áreket bar. Osy sekildi qozǵalys (qozǵalystar emes) leksemasyn mysalǵa keltirýimizge bolady. Kelesi, bekitýge usynylǵan "fazalyq aýysýlar" termıniniń zańnamadaǵy qoldanysy "fazovyı – fazalyq"; "perehod – ótý, aýysý" túrinde tildiń zańdylyǵyna sáıkes durys qoldanylǵan, olaı bolsa, osy termın quramyndaǵy -lar kóptik jalǵaýynyń qandaı qajettiligi bar?
"Zattyń agregattyq kúıi" degendi "zattyń agregat kúıi" dep ózgertýdi usynamyn. Syn esim týdyrýshy -tyq jurnaǵynsyz-aq osy tirkeste zattyń kúıin anyqtap tur. "Kvanttyq sandar" ornyna "kvant sandaryn" qoldansaq qalaı bolady?
addıvtilik emes, addıvtik dese qalaı?
Ескерту! Хабарлама қалдыру үшін сайтқа кіру керек.
Bekitýge usynylǵan termınder
| # | Oryssha nusqasy | Qazaqsha nusqasy | Reıtıń | |
|---|---|---|---|---|
| 1. | мокша | moksha | мокшаmokshaДефинициясы 1. nemese mý́ktı (sanskr. मुक्ति) ındýızm men djaınızmde — materıaldy ómir súretin álemdegi ómir men ólimnen, barlyq ýaıym-qaıǵydan bosaný. 2. Ázerbaıjan: mokşa 3. Qyrǵyz: kırgızskıı 4. Ózbek: moksha 5. Túrik: Moksha'ya 6. Aǵylshyn: moksha 7. Ispan: moksha 8. Nemis: Moksha 9. Fransýz: Moksha 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: moksha- moksha 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: moksha | +2 |
| 2. | молва | qaýeset | молваqaýesetДефинициясы1. Eki jáne odan da kóp tulǵalar arasynda «tizbektelip», «aýyzdan-aýyzǵa» taraıtyn, beıresmı, resmı sheńberden shyqqan, verbaldy qoǵamdyq qarym-qatynas jıyntyǵy. Qaýeset marketıń qarym-qatynasynyń eń myqty quraldarynyń biri jáne ony marketıń mamandary barynsha tabyspen paıdalanady. 2. Ázerbaıjan: söz-söhbát 3. Qyrǵyz: ýshak 4. Ózbek: mish-mishlar 5. Túrik: söylenti 6. Aǵylshyn: rumor 7. Ispan: rumor 8. Nemis: Gerücht 9. Fransýz: rumeur 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: qaýeset | +2 |
| 3. | молитва | duǵa, minájat | молитваduǵa, minájatДефинициясы1. 1. Dinshilderde Qudaıǵa, arýaqtarǵa júgingen kezde oqylatyn belgili mátin. 2. Duǵa etý, Qudaıdan, arýaqtardan tilek tilep, dinı-mıstıkalyq turǵydan júginý. 2. Ázerbaıjan: namaz qılmaq 3. Qyrǵyz: tılenúú 4. Ózbek: ibodat qilish 5. Túrik: namaz 6. Aǵylshyn: prayer 7. Ispan: oración 8. Nemis: Gebet 9. Fransýz: prière 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: 11. Bekitilgen:12. Usynystar: duǵa | +2 |
| 4. | монада | monada | монадаmonadaДефинициясы1. pıfagorshylarǵa sáıkes, «qudaı» nemese «alǵashqy tirshilik ıesi», «bir» nemese «bólinbeıtin bir bútin» degendi bildiretin. Keıinirek Jańa dáýir men qazirgi zamannyń ártúrli fılosofıalyq júıesinde, psıhologıa men ezoterıkada qoldanlatyn kóp maǵynaly termınge aınaldy. 2. Ázerbaıjan: Monad 3. Qyrǵyz: monad 4. Ózbek: monad 5. Túrik: monad 6. Aǵylshyn: monad 7. Ispan: mónada 8. Nemis: Monade 9. Fransýz: monade 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: monada | +2 |
| 5. | монарх | monarh | монархmonarhДефинициясы1. muragerlikpen nemese (óte sırek) saılaý arqyly tańdalatyn elbasy ( Imperator , Shahınshah ( padıshah ), dárejesi tómen; patsha , sezar , kaızer , faraon , koról , halıf , jáne dárejesi tómen; knáz (gersog, hanzada), tagavor , ekzarh , negýs , shah , sheıh , sultan , ámir , han , málik , beı , ýázir , taqsyr , maharadja jáne t.b.); egemendigi bar tulǵa. Eýropada monarhtyń knáz (mysaly, Monako) nemese gersog (mysaly, Lúksembýrg) degen tıtýly bar. Qashanda bodandyq nysany bolyp tabylady jáne eshqashan táýeldi bolmaıdy. 2. Ázerbaıjan: monarx 3. Qyrǵyz: monarh 4. Ózbek: monarx 5. Túrik: hükümdar 6. Aǵylshyn: monarch 7. Ispan: monarca 8. Nemis: Monarch 9. Fransýz: monarque 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: Monarh- Monarh 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: monarh | +1 |
| 6. | монархизм | monarhızm | монархизмmonarhızmДефинициясы1. maqsaty monarhıany ornatý, saqtaý nemese qaıta qalpyna keltirý bolyp tabylatyn qoǵamdyq-saıası qozǵalys. 2. Ázerbaıjan: monarxizm 3. Qyrǵyz: monarchism 4. Ózbek: monarxizm 5. Túrik: monarchism 6. Aǵylshyn: monarchism 7. Ispan: monarquismo 8. Nemis: Monarchismus 9. Fransýz: monarchisme 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: monarhızm | +2 |
| 7. | монетарная политика | monetarlyq saıasat | монетарная политикаmonetarlyq saıasatДефинициясы1. bılik makroekonomıkalyq jaǵdaıǵa áser etýge, aqsha massasyn ulǵaıtýǵa nemese azaıtýǵa tyrysatyn qural.2. Ázerbaıjan: pul siyasáti 3. Qyrǵyz: akcha-kredıt saıasatynyn 4. Ózbek: pul siyosati 5. Túrik: para politikası 6. Aǵylshyn: monetary policy 7. Ispan: política monetaria 8. Nemis: Geldpolitik 9. Fransýz: politique monétaire 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: monetarnaıa polıtıka - monetarlyq saıasat 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: monetarlyq saıasat | -1 |
| 8. | монизм | monızm | монизмmonızmДефинициясы1. shyndyqtyń, bar nárseniń birtutas bastamadan, bir negizden turatynyn moıyndaıtyn ilim. Monızm alǵashqyda barlyq zattardyń negizi sý ( Fales ), ot ( Geraklıt ), apeıron (Anaksımandr) dep túsindiriletin “alǵashqy zat” týraly túsinik retinde qalyptasty. Demokrıt materıalısik Monızmniń, Sokrat pen Platon ıdealısik Monızmniń negizin qalady. Orta ǵasyrlardaǵy qudaı men tabıǵattyń, jan men tánniń, oı men bolmystyń dýalızmine qarsy Monızmniń panteıstik túri paıda boldy. Qazirgi kezdegi Monızmniń kóptegen túrleri birtutas álem mániniń túsindirilýine baılanysty ártúrli ataýlarǵa ıe. Mysaly, álemniń negizindegi bólinbestik Monızmi; ómir Monızmi; oılaý men rýh Monızmi; materıa Monızmi; abstraktili baılanystar Monızmi, t.b. Monızm tek dúnıetanym prınsıpi ǵana emes, ol – qubylystyń ishki birlestigi men baılanysyn, árdaıym abstarktilikten naqtylyqqa órleýdi, jalpy zańnan onyń erekshe túrlerine kóshýdi talap etetin logıkalyq-metodologıaá prınsıpine negizdelgen. Mysal, dıalektti logıkanyń Monızmdik talaby boıynsha árbir ǵylym teorıasynyń alǵashqy uǵymy zertteletin qubylys tobynyń ózgeshe tabıǵatyn (naqtyny, jalpyny) belgileýge tıis, kelesi teorıa anyqtamalar júıesiniń óristeýi sol tabıǵattyń san alýan qubylysqa aınalý ózgeristeriniń negizgi zańdylyǵyn dálme-dál qaıta jaratýy kerek. 2. Ázerbaıjan: monizm 3. Qyrǵyz: monızm 4. Ózbek: monizm 5. Túrik: bircilik 6. Aǵylshyn: monism 7. Ispan: monismo 8. Nemis: Monismus 9. Fransýz: monisme 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: monızm | +2 |
| 9. | моногамия | monogamıa | моногамияmonogamıaДефинициясы1. bir nekelilik, neke men otbasynyń tarıhı qalyptasqan túri. Ejelgi zamandaǵy jup nekelilikten paıda bolǵan. Monogamıa kele-kele nekeniń ústem túrine aınaldy; 2. Ázerbaıjan: monoqamiya 3. Qyrǵyz: ómúr súrúú 4. Ózbek: monogami 5. Túrik: tekeşlilik 6. Aǵylshyn: monogamy 7. Ispan: monogamia 8. Nemis: Monogamie 9. Fransýz: la monogamie 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: monogamıa | -1 |
| 10. | моногенизм | birnásildilik | моногенизмbirnásildilikДефинициясы1. ómirdegi násilderdiń bári adamnyń jer sharyndaǵy ártúrli geografıalyq aımaqtarǵa mekendeýi nátıjesinde paıda bolǵan, Homo sapiens degen bir ǵana túriniń bólshegi bolatyn konsepsıaá. Birnásildilik antropologıalyq faktilerdiń kóptigimen, eń aldymen, adamzat násilderiniń aralasýy urpaq jalǵastyǵyna ákeletin qabiletimen rastalady. Birnásildilikti qazirgi ǵalymdardyń kópshiligi qoldaıdy. 2. Ázerbaıjan: monogenizm 3. Qyrǵyz: monogenism 4. Ózbek: monogenizm 5. Túrik: tek kökenlilik 6. Aǵylshyn: monogenism 7. Ispan: monogenismo 8. Nemis: Monogenismus 9. Fransýz: monogénisme 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: birnásildilik | +2 |
| 11. | монополизация | monopolıalandyrý | монополизацияmonopolıalandyrýДефинициясы1. monopolıa ornatý, básekelestikti joıý; qandaı da bir nárseni iske asyrýǵa berilgen erekshe quqyq. 2. Ázerbaıjan: inhisarçılıq 3. Qyrǵyz: monopoldoshtýrýýga 4. Ózbek: monopollashtirish 5. Túrik: tekelleşme 6. Aǵylshyn: monopolization 7. Ispan: monopolización 8. Nemis: Monopolisierung 9. Fransýz: monopolisation 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: monopolızasıaá- monopolıalandyrý 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: monopolıalandyrý | +1 |
| 12. | Монополизировать | monopolıalaý | МонополизироватьmonopolıalaýДефинициясы1. qandaı da bir nárseni monopolıanyń mánine aınaldyrý. 2. Ázerbaıjan: inhisar etmák 3. Qyrǵyz: monopolıa 4. Ózbek: monopollashtirmoq 5. Túrik: tekeline almak 6. Aǵylshyn: monopolize 7. Ispan: monopolizar 8. Nemis: monopolisieren 9. Fransýz: monopoliser 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: monopolıalaý | 0 |
| 13. | монополистический капитализм | monopolısik kapıtalızm | монополистический капитализмmonopolısik kapıtalızmДефинициясы1. erkin básekelestik naryǵyn baqylaýǵa, sondaı-aq olardyń is-áreketterin shekteýge qabiletti kartelder men monopolıalardy damytýǵa áser etken kapıtalızmniń formasy nemese kezeńi. 2. Ázerbaıjan: inhisar kapitalizmi 3. Qyrǵyz: monopolıalyk kapıtalızm 4. Ózbek: monopol kapitalizm 5. Túrik: tekelci kapitalizm 6. Aǵylshyn: monopoly capitalism 7. Ispan: capitalismo monopolista 8. Nemis: Monopolkapitalismus 9. Fransýz: Le capitalisme monopoliste 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: Monopolısıcheskıı kapıtalızm-Monopolıstik kapıtalızm 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: Monopolısik kapıtalızm | +2 |
| 14. | монотеизм | monoteızm, birqudaılyq | монотеизмmonoteızm, birqudaılyqДефинициясы1. tek bir ǵana Qudaı - Allah taǵala bar ekendigine negizdelgen senim; osy doktrınaǵa negizdelgen senimniń dinı júıeleri. Mańyzdy álemdik dinder ishinde tek Iahýdı , Másihshilik jáne Islam monoteısik bolyp tabylady jáne shyǵý tegi bir. Biraq bul túsinik maǵynasynda ǵana, óıtkeni shyn máninde birde-bir din monoteısik negizde qurylmaıdy. Monoteızm dinderdiń damý tarıhynda óte kesh paıda boldy. Rýlyq-taıpalyq qurylystyń ydyraýy jáne ertedegi memleketterdiń qalyptasý dáýirinde jeke taıpalardyń qudaılary bir "panteonǵa" (bir din qudaılarynyń jınalǵan jeri) birigip, eń kúshti taıpanyń qudaıy ádette birinshi orynda turdy. Keıde bul qudaıdyń abyzdary ony birden-bir jalǵyz nemese bas qudaıǵa (mys., vavılondyq Mardýk) aınaldyrýǵa tyrysty. B.z.b 1-myń jyldyqtyń ortasy men 2-jartysynda qatal Monoteızm Arabıaáda b.z-dyń 7 ǵasyrynda engizilip, musylman dini dogmalarynyń negizin qalady. 2. Ázerbaıjan: monotheizm 3. Qyrǵyz: týhıd 4. Ózbek: monoteizm 5. Túrik: monoteizm 6. Aǵylshyn: monotheism 7. Ispan: monoteísmo 8. Nemis: Monotheismus 9. Fransýz: monothéisme 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: monoteızm- monoteızm 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: monoteızm | +3 |
| 15. | моралист | moralıst, aqylgóı | моралистmoralıst, aqylgóıДефинициясы1. aqyl aıtatyn adam. 2. Ázerbaıjan: áxlaqçı 3. Qyrǵyz: adep-ahlaktýý 4. Ózbek: axloqiy 5. Túrik: ahlâkçı 6. Aǵylshyn: moralist 7. Ispan: moralista 8. Nemis: Moralist 9. Fransýz: moraliste 10. Zańnamadaǵy qoldanysy: 11. Bekitilgen: 12. Usynystar: moralıst | +1 |
Kóne grek mıfologıasyndaǵy keıipker ataýy Mentor (jalqy esimi) jalpylyq sıpatty ıelenip, aýyspaly maǵynada jumsalyp , termın sóz retinde qoldanysqa engen. Mıfologıa mazmunyna sáıkes keıipkerdiń tálimger, jastardy tárbıeleýshi beınesinde somdalatynyn Tolyǵyraq ...eskersek, "mentor" sóziniń ornyna "tálimger" leksemasyn qoldanýǵa bolady. Al "aqylaıtqysh" sózinde keri baǵalaýyshtyq mán ańǵarylatyndyqtan, bul sózdi termın retinde bekitýdi qoldamaımyn.
Mıstıfıkatordy túrkitildes halyqtar aǵylshyn tilindegi nusqasyn alyp, óz tiline ıkemdepti. biz de solaı alýymyz kerek edi.
Monoteızm demeı-aq birqudaılyqty qoldansa bolady ǵoı. Onsyz da balamasyz termınder jeterlik,
Ескерту! Хабарлама қалдыру үшін сайтқа кіру керек.
"Gromootvodtyń" balamasy retinde "jaıtartqysh" sózin usynamyn. "Naızaǵaı tartqyshqa" qaraǵanda yqsham ári aıtýǵa da, jazýǵa da yńǵaıly. Termınjasamda tildegi únemdeý zańdylyǵyn eskerip otyrý qajet.
"Jıek" - bir nárseniń shetin bildiredi. Sondyqtan paıdaly qazbalardyń taralý aımaǵyn naqty kórsetýde "okontýrıvanıe" sózine "jıekteý" termıni sáıkes keledi.
"Elektroprovodka" bir ǵana symnan turmaıdy. "Sovokýpnostquot; sózi bir nárseniń jınaqtalyp, biriktirilip, úılesim tapqan degen maǵyna beredi. Iaǵnı, bul jerde "sym" ǵana emes "symdar júıesi" degen maǵyna tur. Basty maqsat yqshamdaý Tolyǵyraq ...emes, naqty maǵynasyn jetkizý bolý kerek. Sondyqtan, "Elektrli symdar júıesi" termınin usynar edim.
Басқа пікірлерді көрсету